Auto test | Audi V8: tehniliselt õnnestunud turunduslik möödalask

Plussid

ruumikas, kvaliteetne, luksuslik

Miinused

janused mootorid, kallid kere- ja mootoridetailid, kütusekulu

Kuigi öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, peab see Audi esimese V-8 mootoriga luksussedaani puhul paika vaid tinglikult. Tehniliselt õnnestunud autole saab ette heita vaid liigsest sarnasust tavamudeliga Audi 100.

1989. aastal esitletud V8 oli Audi jaoks suur samm: esmakordselt võeti kasutusele kaheksasilindriline mootor ja koos sellega siseneti seni Mercedes-Benzi, BMW ja Jaguari pärusmaale. Audi C3 platvormil baseeruv V8 oli tol ajal tehniline meistriteos: konkurentidest ei pakkunud keegi galvaniseeritud kere ega nelikvedu. Sellegipoolest jäid müüginumbrid tagasihoidlikuks. Põhjusi oli mitu: V8 eest küsitava rahasumma eest oodati odavamatest Audi 100/200 mudelitest veidi rohkem erinevat kujustust, sõidumugavus oli konkurentidest kehvem jm. Tolleaegsed väikesed müügiarvud aga tähendavad tänapäeval seda, et tegu on autoga, mida tihti ei kohta ja mis pakub koos igavapoolse (kuid soliidse) välimusega suurepärast sõiduelamust.

Väga hea roostekindlusega

Kere*****

V8 sarnaneb väliselt vägagi oma sugulaste Audi 100 ja 200-ga, Audi jaoks oli tegu kahtlemata puudusega, kuna ostjad ei soovinud oluliselt kõrgema hinna eest autot, mida võis odavamate mudelitega segamini ajada. Vaatamata sarnasusele on paljud keredetailid erinevad. See on ka üks V8 hädadest – keredetaile pole väga saada ja nad on kallid. Näiteks maksab tagalatern 1400 krooni, esitiib 3250 krooni ja mootorikate 15 200 krooni.

Avariivabade ja/või korralikult autode puhul on nende hindade teadmine pelgalt akadeemilise iseloomuga, sest V8 roostekindlus on tippklassist, seda tänu täielikult galvaniseeritud kerele. Kuid üleslöömised stiilis „kuvaldaga plekk sirgeks ja relakaga haljaks” tähendavad tsingikihile (ja seetõttu lähitulevikus ka detailile) roostetamise tõttu kindlat surma.

Kitsastes kohtades manööverdamine on veidi vähem kui viiemeetrise pikkuse V8ga veidi raskendatud, seda ei tee kergemaks ka raskevõitu rool, vaatamata sellele, et on võimendiga.

Kui välimus võib V8 puhul igav tunduda, siis sees ununeb see kiiresti. Seda vaatamata taas disaini sarnasusele 100/200-ga. Tegu on ruumika ja luksusliku interjööriga, kus kasutatud materjalid ja koostekvaliteet on omaaegsele hinnale vastavad. Ka mugavusvarustusega pole koonerdatud ja V8 puhul on naturaalnahast istmed, puitliistud, kliimaseade, kiirusehoidja ja kõikvõimalikud elektrilised abimehed tavapärased. Parim asja juures on see, et praegu, 20 aastat hiljem need abimehed enamasti ka töötavad. Probleeme on olnud, õnneks mitte tõsiseid. 1996. aastal teatati tagasikutsumisest, mille põhjustas kiirusehoidja hoovastiku võimalik rike. Puudutas see vaid 3100 autot. Audi vaakumiga toimiv kesklukustussüsteemi kohta kurdetakse, et voolikud võivad väsida ja seetõttu ei avane enam uksed ja kütusepaagi luuk.

Võimsad, kuid väga janused

Mootor*****

Audi V8 toodeti vaid bensiinimootoritega, mõlemad (nagu nimigi ütleb) kaheksasilindrilised. Algselt oli auto 3,6liitrise jõuallikaga, mis arendas 250 hobujõudu ja 366 Nm, kahel viimasel tootmisaastal pakuti ka 4,2liitrise töömahuga varianti, millel 280 hobujõudu ja 400 Nm. Koos uue mootoriga lisati valikusse senise viiekäigulisele manuaal- ja neljakäigulisele automaatkäigukastile ka kuuekäiguline manuaalkast.

Mõlemad mootorid on nüüdisaegsed, alumiiniumploki ja –kaantega nelja ülanukkvõlliga neljaklapitehnikas jõuallikad, kuid auto suure massi tõttu janused. Automaatkäigukastiga ulatub linnakulu 3,6liitrisel 17,1, ja 4,2liitrisel 17,5 liitrini 100 km kohta. Tehase kinnitusel on ka kuni ühe liitri suurune õlikulu 1000 kilomeetri kohta normaalne.

Mootorid on üldiselt vastupidavad, kuid ostes on just mootor see, kuhu põhitähelepanu suunata tuleb. Ostes tuleb veenduda mootori heas tervises, sest remontida saab edukalt vaid plokikaasi (klappide vahetus jne). Kõige mõistlikum on autoga kuhugi tehnokontrolli sõita, kus saadakse hakkama mootori olukorra hindamisega. Täpsemalt puudutab see silindreid, kuna need on Nikasil-töötlusega seinakattega ja liiga rikka küttesegu korral peseb bensiin õli sealt maha ja tulemus on kulunud ja mitteremonditav mootor. Kõigele lisaks ei pakuta remontmõõdus mootoridetaile ja kasutatud mootoreid peab tikutulega taga otsima. Kõik see ei puuduta mõistagi korras jõuallikaid ja õigesti hooldatuna on nendel mootoritel ressurssi piisavalt.

Audi V8 evib Quattro nelikvedu, millega väga paljud luksusautod uhkeldada ei saa. See muudab temaga talvel sõitmise konkurentidega võrreldes väga kindlaks.

Kindla juhitavusega, kuid oma veidrustega

Veermik*****

V8 on luksusauto kohta suhteliselt jäik, kuid veidi harjumatu raskevõitu rooliga. Lisaks kipub V8 pikivagudes teed otsima. Oma osa on selles kahtlemata esiteljest eespool asuval mootoril, mis muudab auto nina raskeks. Raske nina tähendab ka esitelje puksidele raskemat elu, eriti kehvadel teedel. Hea uudis on see, et mitmeid osasid saab ka B-osana ja suhteliselt soodsalt (õõtshoova pukside hinnad 60–70 kr/tk, amortisaatori tugilaager 300 kr).

Kehvem lugu on aga esipiduritega. Nimelt on seal kasutuses nn UFO-pidurid, mille esikettaid on väga raske leida. Samuti on nad tundlikud järsu jahutuse peale (kuumade piduritega nt veeloigust läbi sõites) ja lähevad kohe kõveraks.

Tagapiduritega eriti probleeme pole ja nende detailegi on probleemideta mõistliku hinna eest saada. Näiteks tagumine piduriketas maksab B-osana 800 krooni, Ferodo toodetud piduriklotsid ette 1200 ja taha 320 krooni. Oluliselt soodsamalt ei saa ka tavalisi B-osi.

Soodne osta, kallis pidada

Hind*****

Audi V8 pole juba eelpoolnimetatud põhjustel just väga levinud auto. Eestis pakutakse praegu kaheksat-üheksat autot, millest kolmandik on 4,2liitrise mootoriga ja ülejäänud 3,6liitrised. Hinnad on suhteliselt soodsad: odavaima saab kätte juba 20 000 krooni eest, lisaks on tegu 4,2liitrise versiooniga. Mõistagi on praegusel ajal (kõrged kütusehinnad koos autode üleküllusega järelturul) võimalik imeodavalt selliseid autosid soetada, kuid igal juhul tasub ostes auto põhjalikult üle kontrollida lasta. Kui mõni tõsisem viga hiljem välja tuleb, võib see kiirelt auto soetusmaksumuse mitmekordistada.

Kalleima pakutava V8 eest küsitakse 49 000 krooni ja müüja kinnitusel on vähem kui 200 000 kilomeetrine läbisõit korrektne. Kes soovib omale silmatorkamatut, kvaliteetset ja heas korras luksusautot soodsa hinnaga, siis Audi V8 näol seda ka saab.

Hooldusvälbad on V8-l iga 15 000 kilomeetri tagant või aastase intervalliga, siis vahetatakse õli ja filter. Hammasrihma vahetatakse 120 000 kilomeetri järel. See on väga mahukas ja kallis töö, sest rihmaga koos tuleb vahetada mitmeid rullikuid ja veepump ja ligi pääsemiseks tuleb kogu esiosa lahti võtta.

 

Peep Päädam

Andres, Audi V8 4,2, 1993

Omanik

Auto on mul olnud umbes aasta, tõin ta ise Šveitsist. Läksin küll üht teist autot ostma, aga kuna too võeti nina eest ära, siis olin sunnitud midagi asemele otsima. Ausalt öeldes ei kahetse ostu. Plaanisin Audi küll kiirelt maha müüa, kuid hakkas nii meeldima, et jätsin ta igapäevasõidukiks. Põhjusi oli mitu: suhteliselt väike ja dokumenteeritud läbisõit (ostes 230 000 km), ideaalne seisukord ja mõnus mootor. Minu käes oldud aja jooksul pole olnud ühtki riket, olen teinud vaid hooldused kohe pärast ostu ja vahetanud ka piduriklotsid.

Kui veidi norida, siis võiks kütusekulu väiksem olla, kuid peaaegu kahetonnise tühimassiga auto juures on see vist tavaline. Küll aga on minu jaoks veidi arusaamatu selle auto õlitarbimine. Ei tarbi küll palju, umbes pool liitrit tuhande kilomeetri peale, aga paneb imestama, miks. Lasin mootoril silindrite surved ära mõõta ja teha ka lekketesti, kuid seal oli kõik parimas korras. Seni pole kütusehinnad mind Audit maha müüma pannud ja loodetavasti seda ei juhtu ka.

Alar Naukas, Reval Auto töökoja meister

Spetsialist

Audi V8 on suur ja mugav auto väga hea sõidumugavuse ja tasemel turvalisusega, puudus on suur kütusekulu.

Ostes tuleks kindlasti selgitada välja auto üldseisukord, sest originaalvaruosad on sellele autole väga kallid ja B-osasid raske saada. Sellest tingituna on kahjuks on väga vähe heas korras autosid liikvel. Nn UFO-pidurite kettad maksavad esinduses 6200 krooni, esimesed piduriklotsid 2300 krooni komplekt. Esimesed õõtshoovad on samuti kallid, 5700 krooni tükk. Mootorid on üldiselt töökindlad, kuid suure läbisõidu puhul võib esineda probleeme ka kolvirõngastega.

Ülevaataja

-

Hinded

Kere ***** Mootor ***** Veermik ***** Hind *****

Kokkuvõte

anonüümne, kiire ja luksuslik auto, mida saab väga soodsa hinna eest osta. Pidamine nõuab see-eest juba palju paksemat rahakotti.

Hinne kokku

*****
 
 

 

 

Allikas: autoleht

Märksõnad: Audi, V8, Quttro

Kommenteerimine on ainult registreeritud kasutajatele!