Auto test | Superdisainiga TT – Audi efektne elustiiliauto

Plussid

efektne kujustus, kiirusomadused, kerge tuunitavus

Miinused

suured kulud, sobib vaid kahele, tihti kehvas seisus

Audi TT pole auto, mida ostetakse kaine arvestusega. Kõrge hind, võimsad mootorid, eriti efektne kujustus ja tilluke sõitjateruum teevad sellest täisverelise sportauto.

Audi TT kujustust on peetud täiesti unikaalseks. Kahtlemata on see eriline ning ka eriti hästi õnnestunud. Tunnistavad seda ju ilmselt ka Audi disainerid – 2006. aastal esitletud auto teine põlvkond on eelmisega väga sarnane. Eestis Audi TT suurt müügiedu ei nautinud, kuid üle maailma ületas auto populaarsus prognoose. Seda vaatamata skandaalile, mis kaasnes esimeste TT-de teedele jõudmisega. Nimelt kippusid omanikud kiirteedel auto üle kontrolli kaotama – TT võttis n-ö tuule alla, läks ülejuhitavaks ja roolikeeraja ei tulnud enam toime. Kiirustel üle 200 kilomeetri tunnis tehtud õnnetuste tagajärjed polnud aga mõistagi meeldivad. Umbes aasta pärast tootmise algust kutsus Audi juba müüdud autod tagasi ning täiustas neid ja kõiki edaspidi müüdavaid autosid. TT sai väikese tagaspoileri, stabiilsuskontrolli ESP ja muudetud vedrustuse, mis pidi autot alajuhitavamaks muutma.

Väga ilus, kuid ainult kahele

Kere*****

Tehti kaht keretüüpi – kolmeukselist luukpärakupeed ja kabrioletti. Kabrioletis on kohti kaks ja kuigi disain pole sel nii sujuv kui luukpäral, on paljud teised avaautod palju kohmakamalt välja kukkunud.

Luukpäras on kohti kirjade järgi neli, kuid neist tagumised õigupoolest kasutamiseks ei kõlba. Vajadusel saab diagonaalis, pooleldi külg ees seal küll istuda, kuid jalgadele ruumi sisuliselt pole ja parem pole lugu ka peaga. Ettevaatlik tuleb olla ka tagaluugi kinnilöömisega – kui pikemad reisijad on sees, on oht neil luugiga kukal lõhki lüüa.

Juhil ja kaasreisijal on ruumi täiesti piisavalt, isegi kahemeetrine ei tunne end kehvasti. Tõsi küll, mõne jaoks võivad olukorra klaustrofoobiliseks muuta väga kitsad aknad, millest näiteks külgsuunas kuigi palju välja ei näe. Esimesena foori alla seisma jäädes peab kaela õige kõvasti väänama, et näha, millal roheline süttib. Pakke mahub see-eest kaasa üllatavalt palju, eriti kui tagumiste istmete seljatoed maha kallutada.

Istmed on TT-l nahast ja sportlikult vormitud, kuid siiski väga mugavad. Varustus on külluslik ja sõitjateruumi üldilme vastab täiesti auto efektsele väliskujule. Küll on kasutajad kurtnud naginate üle armatuurlaua, uste või juhiistme seest. Üsna levinud on kas valetav temperatuuri- või kütusenäidik, probleemid valgustusega jne. Kui armatuurlauas midagi ebakorrektselt töötab, tuleb tihtipeale arvestada kogu näidikuploki vahetamisega. Odav see just pole, arvestama peab üle 10 000kroonise väljaminekuga.

Head turbomootorid

Mootor*****

TT mootorid on tuntud ka teiste VW-grupi autodelt, nii pakuti seda erinevas võimsuses 1,8liitriste turbomootoritega (peamiselt 110, 132 ja 165 kW) ning 2003. aastast ka 3,2liitrise VR6-mootoriga, mida pruugiti veel näiteks VW Golf R32-l. Eestis on kaugelt kõige enam levinud 132kilovatine versioon, mida sai osta nii esiveolisena kui nelikveolise quattrona. Võimsama mootoriga autod (VR6 ja 165 kW) on alati quattrod.

Häid kiirusomadusi pakuvad kõik TT-d, nõrgima mootoriga auto jõuab nullist sajani 8,6 sekundiga, 132 kW 7,4 sekundiga ja 165 kW 6,6 sekundiga, millega edestab ka Porsche Boxsterit (2,5 l). Kõige kiirem on VR6, mis teeb 0–100 km/h 6,5 sekundiga, tippkiiruseks märgitakse 250 km/h.

Turbomootorid on meeldivalt säästlikud, kui nendega õrnalt ringi käia. Kui turbole piisavalt tööd anda, võib linnas vabalt ka 15 liitrit saja kilomeetri kohta kuluda. Ülelaadimisega TT-sid hindavad kõrgelt tuuninguhuvilised – nn chip’i vahetusega on suur hulk lisakilovatte tagatud, sama kehtib suurema turbo, vahejahuti jne kasutuselevõtuga. Samas tuleks tuunima hakates end kurssi viia võimalike ohtudega, kindlasti kannatab selle all mingil määral töökindlus. VR6 on janusem, kuid selle mootori eeliseks on parem pöördemoment madalatel pööretel ja reasneljastega võrreldes oluliselt meeldivam hääl.

Ostul tasub kindlasti kontrollida kõikvõimalikke lekkeid – eriti veepumba ja turbo juurest. Turbo eluiga on pikk, kuid peab arvestama, et kasutada tohib kvaliteetseid õlisid ning pärast kiiremat sõitu autol tühikäigul minut-paar käia lasta, muidu puruneb see kergesti. Uus turbo maksab vahetusfondi puhul (vana detail tehasele tagasi) suurusjärgus 15 000 krooni. Tüüpilisematest vigadest võib veel mainida õhukulumõõturite ja süütepoolide ülesütlemist.

Tuim juhitavus

Veermik*****

TT on ehitatud samale põhjale kui Golf IV. Sellest tuleneb, et esiveolised autod (sõltuva tagasillaga) on väga odavalt remonditavad ja ka suhteliselt vastupidava sillaosaga. Quattrote tagasild on piki- ja ristihoobadega, vigu seal esineb ning remontida on seda palju kallim.

TT sõiduomadusi pole kunagi eriliselt kiidetud, auto on alajuhitav ja kurvides mitte kuigi nauditav. Ehk otse rebib TT küll vägevalt edasi, kuid rajal sõitmiseks on lõbusamaid autosid.

Talvel on quattro-mudelid muidugi tasemel, kiired ja hea läbivusega, seda vaatamata madalale kliirensile. Mugavuselt on tavamudelid täiesti talutavad, kuid jäigemad (S-Line) kõigile enam mitte.

TT nelivedu ei pea paljud päris quattro nime vääriliseks. See nimelt pole mitte püsiv Torsen, vaid siduriga Haldex, mis suunab tagasillale veojõudu vastavalt vajadusele – tõsi, seda väga kärmelt. Nelikveo töötamist tuleb TT ostul kindlasti proovida. Eriti juhul, kui autot õigesti ei hooldata, kipub see esiveoliseks muutuma. Samas tuleks veenduda ka muu ülekandesüsteemi (veovõllide, käigukasti, siduri) seisukorras.

Kallis auto

Hind*****

TT-sid on müügis kümmekond, hinnad algavad 160 000 krooni juurest, pakutakse peamiselt 132 kW mootoriga autosid. Loo kirjutamise hetkel oli müügis vaid üks kabriolett. Soodsamalt ei saa TT-sid Saksamaaltki, seal tuleb nende eest välja käia vähemalt 9500 – 10 000 eurot. Küll on Saksamaal valik palju suurem.

Kasutuskulusid hindavad kasutajad tavaliselt kõrgeks. Kuigi suur osa tehnikast kattub teiste VW-Audidega, maksavad teised sedavõrd enam. Kes endale autot otsinud, on tavaliselt sunnitud tõdema, et kehvas seisus TT-sid on turul palju. Arvestama peab ka kõrge kaskokindlustusmaksega – e-kindlustuse andmeil tuleb selle eest välja käia vähemalt 20 000 krooni.

Hooldevälp on 15 000 km, 30 000 km järel tuleb vahetada õlid nelikveosüsteemis, hammasrihma aga 120 000 km tagant. Esinduses maksavad lihtsamad hooldused 2500 krooni ringis, kallimad sõltuvalt mudelist ja vajalikest lisatöödest u 11 000 – 15 000 krooni.

Aino, Audi TT 1,8T quattro, 165 kW, 2000

Omanik

Otsisin autot terve aasta, enne kui leidsin just sellise, mida tahtsin. Minule sobib TT peaaegu ideaalselt. Kõigepealt võlus TT mind muidugi välimusega. Ta on tõeline tippdisaini musternäidis – viimasele kui detailile on mõeldud. Samas tahtsin võimsa mootoriga masinat – mulle nimelt meeldib gaasi vajutada. Ja TT läheb edasi vägevalt. Raskuskese on nii hästi paigas, et ka kiiresti sõites istub ta teel väga ilusti. Isegi väga libedal on quattroga mõnus sõita. Nagu üks mu tuttav ütles: justkui kass oleks küüned välja ajanud ja hoiab end maa küljes kinni.

Kütusekulu olen suvel maanteel saanud ka alla kuue liitri saja kilomeetri kohta, kuid niimoodi TT-ga sõita on puhas piin ja ega ta pole selleks ka mõeldud. Linnas kulub kütust mõnusalt, kuid sellega peab arvestama, kui juba sportauto ostad. Katki pole auto eriti läinud, viimati pidin küll vedrud vahetama, üks oli suisa pooleks, ning tõenäoliselt peab varsti ka mingeid pukse vahetama. Summuti teeb samuti imelikku häält algusest peale, kuid mis seal täpselt viga on, sellele pole veel jälile saadud.

Välja võin tuua ka kolm miinust. Esiteks on kaskokindlustus meeletult kallis – võin julgelt öelda, et maksan seda aastas rohkem, kui mõne mehe auto väärt on. Teiseks, kuigi Reval Auto teenindus on väga meeldiv, on arved Audi spetsialistide juures piisavalt suured – samas pole niisugust autot mõtet põlve otsas parandada. Kolmandaks; ruumi on TT-s pagana vähe. Mulle, kes olen üpris väikest kasvu, on ta täpselt paras, kuid isa kirub iga kord, kui peab kõrvalistmele pugema. Tagumisest istmest pole üldse mõtet rääkida. Kuna aga 95% ajast sõidan autos üksi, pole see siiski minu jaoks mingi teema.

Veiko Aaviste, ASi Reval Auto tehniline konsultant

Spetsialist

Tegemist on ehk oma aja kohta liiga tavapäratu autoga. Eriline müügiedu teda meil ei saatnud ja seetõttu neid massiliselt liikvel ei ole. Päris alguses oli probleeme tagasilla vastupidavusega (detailid kippusid purunema) ja stabiilse teelpüsimisega. Probleem lahendati tehase poolt tagavedrustuse ringivahetamisega ja seeriavarustusse lisandus ESP.

Praeguseks on TT-d juba nii kaua käigus olnud, et tavapärase kulumise tõttu on vaja autot siit-sealt korrastada. Valdavalt on vaja remontida veermiku (piduriklotsid, tugihoovad jms). Erinevate elektriliste probleemide tõttu on vahetusse läinud ka näidikuplokke, mille hinnad vahetusfondi puhul (kui vana antakse tehasele tagasi) ja sõltuvalt varustusest on 11 000 – 15 000krooni. Sugugi harvad ei ole juhtumid, mil klient ise oma autot ei ole osanud kasutada ja on näiteks siduri ära põletanud.

Kui rääkida tuunimisest, siis nn chip’ide paigaldamine on kahe otsaga asi. Iseenesest saab autole võimsust juurde, kuid kui tekivad probleemid, on nende lahendamine tunduvalt keerukam kui tavaseades autol. Ka näitab praktika, et igasugused sportõhufiltrid lühendavad õhukulumõõturite eluiga. Viimased pole küll tavaliselt väga kallid, makstest keskmiselt umbes 2000 krooni.

Ülevaataja

-

Hinded

Kere ***** Mootor ***** Veermik ***** Hind *****

Kokkuvõte

igapäevakasutusse on TT väga ebapraktiline, kuid sobib suurepäraselt tõelisele autofanaatikule, kes hindab erilisust ning on nõus selle eest ka maksma

Hinne kokku

*****
 
 

 

 

 

Allikas: autoleht

Märksõnad: Audi, TT, kupee

Kommenteerimine on ainult registreeritud kasutajatele!